Tere! Olete jõudnud minu blogisse. On ka aeg. Aastaid on mu peas küpsenud mõte oma mõtete ja kogemuste jagamisest, aga kui arvata välja paar peidetud päevikut, siis päris õigesse kirjalikku vormi pole nad veel kordagi jõudnud. Aga kui olete siin, siis olen ennast järelikult kokku võtnud ja seda kivi mäest üles lükkama hakanud.
Teadke, et selle esimese postituse taha on peitunud kuid kirjutamist, kustutamist ja ümberkirjutamist. See esimene blogipostitus on elanud minu arvuti “draft” kaustas kauem, kui mäletan. Lugematuid kordi olen ta lahti teinud, vaadanud teksti, lisanud sõna või paar ja dokumendi uuesti kinni pannud.
Küsite miks? Vastus on pealkirjas. Ma ei ole suutnud iseendale ära põhjendada, miks on maailmas vaja veel ühte blogi. Mida oskan mina öelda, mis ei ole juba öeldud? Miks võtaks keegi aja, et lugeda minu mõtteid maailmast? Minu “nippe” elamiseks? Ja kui keegi teist mind lähemalt ei tunne, siis teadke, ma ei tee midagi, mis pole endale ära põhjendatud.
Kuna te seda postitust loete, siis järelikult ma leidsin endale põhjenduse. Paremini sõnastades mitte ei leidnud, vaid suutsin välja mõelda ja arusaadavalt kirja panna. Sest tihti ei jää asjad mitte ideepuuduse, vaid ettevõtlikkuse taha kinni. Ja nagu iga muud oskust elus, tuleb ka ettevõtlikkust harjutada, harjutada ja veel harjutada.
Minnes tagasi selle lehe ja blogi juurde, leidsin, et põhjus, miks on maailmas vaja veel ühte blogi, on see, et ma TAHAN seda blogi teha. Ma tunnen soovi kirjutada, jagada, aidata. Ma tunnen, et mõtted ja ideed, mida mina olen leidnud, õppinud ja elus kasutanud peaksid olema kättesaadavad kõigile. Minu esimene instinkt uue idee lugemisel on seda JAGADA.
Ei, ma ei ole maailmakuulus life-coach, kes muudab miljonite inimeste elusid igapäevaselt (Tony Robbins), või turundusekspert, kelle tunniajaste õpetustundide eest sadu tuhandeid dollareid makstakse (Gary Veinerchcuk). Ma ka ei püüdle selle poole.
Minu eesmärk on aidata. Aitamine on asi, mis täidab mind sihikindluse, innu, otsustusvõime ja tahtega. See on minu kirg. Ma tahan aidata inimesi, loodust, loomi, iseennast, ja kõiki abivajajaid. Ja kuigi ükski koer ega kass otseselt sellest blogist kasu ei saa, siis inimesi aidata ma saan. Või vähemalt proovida.
Ja see ongi selle blogi eesmärk. Mina annan teile edasi asju, mis mina oma elust õppinud olen. Vahel võite saada abi enda motiveerimiseks, järgmine kord aga näiteks pika jutu minu enda elust ja asjatamistest (näiteks jagan hobisid, millega parasjagu eksperimenteerin). Ma räägin teile, kuidas mina leian rõõmu karjääris, mille range distsipliin rõõmule suurt ruumi ei jäta. Võite lugeda, millesse ma usun, mille järgi otsuseid teen ja kuidas tagajärgedega tegelen. Et blogis leiduks rõõmu, räägin kindlasti oma elu piinlikest olukordadest (jah, neid on palju).
Minu kirg aidata inimesi kui kollektiivi algab siit. Ja loodan, et siin ta ei lõppe.
Järgmise lugemiseni!
EN 
ET