Pole pikka aega näinud, kuulnud, lugenud – aga siin ma jälle olen.
Ja (taaskord) väga südamelähedase teemaga – kas ja mis on balletis rolliloome?
Tihti seostame rolliloomet näitlejatega, või sõnalavastustega üldiselt. Ja tõsi ta on, näitlejad õpivad aastaid, kuidas oma rolle luua ja neid inimestele edasi anda. Baleriinid aga peavad leppima vähemaga. Meie haridus on väga tugevalt pühendunud füüsilistele õpetustele. Harva istume tunnis, kus saab harida oma sisemaailma. Seega langeb see koorem iga inimese enda õlgadele ja pead oma äranägemist mööda rolliloomet arendama. Siinkohal jagan teiega, kuhu mina oma karjääris näitlejameisterlikkuse olen asetanud.
Ma olen alati näinud oma kunsti kui hästi ehitatud maja:
- tehniline puhtus on maja vundament. Ilma selleta ei ole mõtet üldse juttu alustada. Tehnilise puhtuse pärast nühime me 8 aastat koolis (ja seejärel 20 aastat teatris) iga hommik plastikust põrandat oma lõputute battement tendudega. Korralik vundament annab edasise vabaduse ehitada täpselt selline maja nagu sa soovid.
- esteetiline ilu on sinu maja seinad, aknad ja katus. Minu jaoks on see käte pehme liikumine, pea õige asend, muusikas liuglemine ja kõik see, mis paneb mind arvama, et tants on kerge. Selle saavutamine võtab tihti aastaid katsetamist ja häid õpetajaid. Aga oleme ausad, kellelegi ei meeldi vaadata baleriini, kes näeb laval välja nagu jube raske on olla. Uskuge mind, lava taga on meil kõigil hing paelaga kaelas, jalad krampis ja seljad seismisest valusad. Aga laval on sellest näha vaid naeru ja kerget hõljumist.
Noh, tegelikult on ju maja valmis. Seinad on, katus on, püsti püsib. Aga elama sinna majja ju minna ei saa. Sest puudu on see kõige kõige olulisem – sisu.
- näitlejameisterlikkus on maja sisu. Lauad, toolid, voodi, padjad, pehmed vaibad, raamatud, küünlad, soojad tekid ja teetassid. Ilma selleta on küll maja, aga mitte hinge. Tühi maja võib küll möödaminnes silma jääda, aga soe, hubane ja kodune maja poeb inimesele hinge.
Ja samamoodi ka tantsijaga, kes loob igast oma tegelasest rolli, kes leiab oma tee sinu südamesse ja sinna kodu sisse seab. Rolli loomine on tihti keeruline, ebamugav ja kohati isegi piinlik protsess, aga seda tänuväärsem on kuulda publiku tänusõnu või kolleegide tunnustust.
Taaskord, see on vaid minu arvamus.
Nii nagu minu jaoks on ülimalt oluline roll ja karakter, on mõne jaoks kõige tähtsam just tehniline puhtus. Mõne teise jaoks muusikaline täpsus. Mõni tuleb teatrisse mitte balletti vaatama, vaid muusikat kuulama. Ja ärge muretsege, igaüks leiab balletist endale just selle kõige-kõige parema asja ja ka oma lemmikbaleriini.
Eesti publikul on vedanud. Meil jagub nii baleriine, etendusi kui ka rolle. Nüüd on vaja vaid vaatama tulla ja oma lemmik leida.
Kui mu “majateooria” tundus aga loogiline ja äratas huvi, siis tulge varsti tagasi – jagan siin, kuidas mina oma rolle loon ja kuidas oma ebaõnnestumistest (mida on palju, uskuge mind) õppinud olen.
ET 
EN